2

Liigume Audreyga mingit käiku mööda Tartust Tallinnasse. Siis tuleb välja, et käik on lahitise kiviklibuga kinni müüritud, lükkan õlaga lahti. Teisel pool käiku on kõrge müür/kallas, mille all kohiseb jõgi. Kalda ääres istub kaks ebamääraselt tuttavat tüüpi, teen nendega juttu ja sokin hea õnne peale midagi Vormsi festivalist. Tüübid on ebasõbralikud ja nõuavad meilt tollimaksu vms, mul hakkab Audrey pärast hirm ja ma ärkan meelega.

Sama jõgi, stseen varasemast või hilisemast - vaatan alla, mingi pooleldi murdunud puu on kalda ääres. Kas see pidurdaks minu hüpet piisavalt? Ei hakka riskima. Liigun mööda ohtlikku rada edasi ja tuleb meelde, et mul on prillid peas, alla hüpates oleksin need ära kaotanud.

Olen oma vanas keskkoolis, liigun mööda treppe. Koolis on uued õpilased, vanemate tüdrukute näod on uduselt veel tuttavad, aga ilusaks on nad läinud. Läheks tagumisest trepist alla, aga eelistan võimalikult laiasid koridore. Suurel trepil kohtan kahte praegust kursavenda (praktikal nagu minagi), ütlen põgusalt tere. Esimesel korrusel õnnestub ühelt õpetajalt mingi diiliga kaheraudne välja kaubelda. Osalen supernaljakas rivistuses, kus mingi suht noor tibi kätega imelikke liigutusi teeb. Naera puruks, arvatavasti naeran ka läbi une. Aulas toimub kohtuistung, istun ja kuulan, ei konspekteeri. Kohtunik on sümpaatne ja tark mees ning langetab õige otsuse. Kaheraudse kavatsen koolist välja viia.