13 - ajaränd

1. Laulan Pauli nõudmisel või ärgitusel karaoket, laulu "My Way", mis tuleb nigelalt välja. Mina oleks tahtnud laulda "Pretty Vacant"it.

2. Tšetšeenia, aasta 1998. Ajan ühe idealistliku välikomandöriga (Movladi) juttu, rääkides talle, et ta kunagi terroristiks ei hakkaks. Ta teab seda isegi. Keegi, kas mina või tema, keevitab või pigem graveerib mingeid tähti seinale. H ja P on viimased tähed seal, ilmselt kirillitsas. Kas temaga räägin mina või teeb seda Ats? Ütlesin ennist Atsile, et mul on kahju, et mind seal ei olnud.

3. Tundmatu koht ja aeg, kaevik, võsa. Bussi/trammitäis noori vene dessantväelasi, purjus, nugadega. Me saame neist jagu. Venelased on minu arvates päris head kaklejad, kuid see, kelle silmade läbi ma seda näen, arvab, et nad on täielikud amatöörid. Palun Jürgenil ühele vastuhakkavale vangile puuhaamriga pähe lüüa, kuna ma ei taha nuga rohkem kasutada.

4. Teised, head venelased, hängime nendega koos ringi. Osaleme nende ja Atsiga mingis mälumängus. Küsimused on venekeelsed ja meist pole abi, venelased lohutavad, et me olime väga inspireerivad. Pärast sõidame bussiga Lasnamäel (see on üks teine Lasnamäe) läbule, peale tuleb nt Lemps. Johannaga räägin telefonis. Hiljem on veel mingi pidu, kus on mitmeid sõbralikke inimesi, tunnen end igatahes õdusalt.

5. Olen suvilas vangis, aasta on vist 1947. Põgenen Kusti ja Siiri abiga suurema toa akna kaudu, enda toa aknast saan enne ränga elektrilöögi. Hiilin läbi põõsaste, nemad peavad mulle hiljem järgnema. Üritan mobiiliga teadet saata või helistada (mu tagi jäi suvilasse), kuid see ei õnnestu kordagi. Vahepeal meenub, et mobiilsidet pole veel leiutatud. Ees on jalgsimatk Tormasse ja sealt edasi. Bussid käivad, kuid mul ei ole rublasid, ainult kroonid. Mind peale võtma tulnud inimesed jäävad miilitsale vahele.

6. Olen GAG-is õpetaja, kuid ei suuda taibata, kus mu tunnid peaksid toimuma. Koolileht on naljakas, tasuta ja räägib joomisest jms vist. Keegi õpilastest hakkab Aksimile kaebama, et lehel on frivoolne sisu jne. Käratan talle, et kolleegide peale pole ilus kaevata. Aksim on minuga vist isegi rahul. Reinsalu on noor, ilus ja punase peaga, käratseb oma nutvate õpilaste kallal ning ütleb, et minu tundi seal klassis (vanas Reinsalu klassis, mis on tegelikult ammu lammutatud) igatahes ei toimu. Mul on mingid märkmed, kuid ma isegi ei saa neist aru. Lähen õpetajate tuppa, kus on väga palju rahvast. Ütlen Ilusale tere, ta märkab mind vaevalt.