Unihiire uneblog

Monday, July 18, 2005

12

Lugesin lehest, et Freddy on kahe 16-aastase tšiki topeltmõrvas süüdistatuna vahistatud, nagu Sid Vicious. Mingi hullem joomine on, mõtleme Viimsisse põrutada. Millegipärast on Verrevi mobla koos laadijaga minu taskus.

Tartus on üks baar/pood, kus müüakse õlut ja maitsvat kiirtoitu. Ilu pärast elavad tagaruumis hästi suured (no nii koerasuurused) kuuejalgsed putukad. Irvitame, et oh, kui Cherry seda näeks. Putukad meenutavad mulle puuke, aga nad on teist värvi ja üsna karvased. Ronivad mööda seinu ja põrandat ringi. Meist lahutab neid klaassein. Ostan Tursale (ta ei viitsi ise osta ja annab mulle raha, ise seisab mu kõrval) 4 Rocki ja endale 3 Heledat, teenindus on aeglane ja lõpuks ei saa ma enam üldse aru, kui palju mu käes olevast rahast on Tursa ja palju mu enda oma.

Harry Potter üritab mööda pikka-pikka köit ühest majast teise kihutada (no nagu actionfilmides). Siis tuleb lumetorm. Ustav kotkas või hunt läheb Harryt otsima.

Tutvun Che ema ja tolle uue boyfriendiga.

Läbin mingeid koridore. Keegi noorem tüüp põgeneb ja peidab ennast mingi ülikonnas tüübi eest, mina aitan teda. Nt kätlen jälitajag tükk aega südamlikult ja ajan talle süüdimatut jama. Põgeneja varjub väga ahtasse peldikusse. Ütlen talle, et ta seal püsiks.
Olen Briti kultuurikeskuses/saatkonnas (mis ei ole see, mis mu kodutänaval asub) ja löön oma pead kogu aeg igale poole ära. Seal käib mingi suurem aktus, mu keskkooli direktor on ka seal, ju siis kooliüritus. Tõmban ruttu minema. Satun sealt otse mingisse pangasaali, kus mingi värdjas turvamees vaatab, et ma olen kahtlane, kuna ma jooksen, ja peab mu kinni. Üritan seletada, et krt ma olen sinusuguste jobude pärast 3 korda pea ära löönud (võibla siis magades lõingi). Olen vist pilves, sest ma tean, et ta ei tohi sellest aru saada. Lükkab relva mu meelekohale ja tulistab, mille tulemusena mulle ilmub suhu mingi üsna maitsev šokolaadikomm või analoogne maiustus. Tehnikaimed. Veider värk, katsun pärast mitu korda meelekohta, kus erilist haava ei paista olevat. Siis selgub, et turvamees on mu jobust tädipoeg ja tahab rämedalt suhelda. Nõustun temaga kuhugi kohvikusse või kohta minema.

Monday, July 11, 2005

11

Armsalt cool fantasy-stseen tänasest unest.

Olen GAG-i vanas majas prantsuse keele õpetaja. Klassi otsaseinal on kujutatud kulunud pilt kellestki noormehest. Annan endale omase ebakompetentsiga tunde, et jõulud on tulemas, ütlen 12. klassile, et teate, minge ära, ma ei oska teiega midagi peale hakata. Ei oskakski. Pärast saan Talme käest natuke pähe.
A siis läheb edasi kuidagi nii, et seina peal olev poiss on tegelikult elus, mis siis et pildi sees. Kooli direktor vms (keegi nooremapoolne mees) tuleb ja arutab poisiga kooliasju,. Mina kuulen seda veel salaja pealt. Poiss muide muutub elusaks just siis, kui ma mõtlen, et deem, see kutt võib ju ilgelt palju teada - muud tal teha pole kui koolitunde kuulata.