Unihiire uneblog

Thursday, April 21, 2005

9

Midagi diipi.
Ööbin (unes niisiis) oma õe pool ja näen mingit krüptilist õudusunenägu (nagu minu puhul kombeks, ikka väga veider hirmufaktor, nimelt ilmub - unes või uneunes - salapärasel kombel ühte ja samasse kohta ikka uus ja uus taldrik, vaimude kätetöö.) Hakkab hirm ja ärkan uneunest üles, endiselt on paaniline hirm. Oigan ja halan meeleheitlikult, et õde üles ärkaks ja miski mu hirmu leevendaks. Õde ärkab, tuleb mu juurde ja ütleb: "Jack, sa näed halba und, ärka üles." Ärkan, seekord tõeliselt, oma toas üles.

Hommiku poole ööd on kuskil kaubanduskeskuses riot, Mefisto paneb sealt kindlasti üht-teist tuuri, minul õnnestub hankida kaks pudelit veini ja üks šampus.

Monday, April 18, 2005

8

Mingi pulmapidu, vähemalt peaksime sinna minema.. Billy on ka seal. Miskipärast seisame Balta tunneli vanalinnapoolses otsas R-kioski ees, seal käin ma nii unes kui päriselus sageli.

Olen seiklusarvutimängu peategelane. Mingi salajane laboratoorium. Köögist tuleb võtta meepurk ja veel midagi, suhkrupakk vist, need aitavad kuskil mõistatust lahendada, ma ei tea veel, kuidas. Teisel katsel (vahepeal sain vist surma, tuli salvestatud mäng uuesti lahti teha) on minuga üks tuttav tüdruk, ei mäleta, kes. Kolmandal katsel veel üks võimukas naisisik, ehk mu raamatupoe-aegne ülemus, kes annab meile ERILISE meepurgi, mis on väiksem ja tumedama meega. Saan ukse avatud, mis mul varem pole õnnestunud. Seal liiguvad mingid pisikesed elektroonilised olevused, või ei teagi, kuidas nimetada. Väikesed ja kandilised, punased või oranžid, sibavad oma pisikeste jalgade peal põrandal ringi, ilmselt tehislikku päritolu. Labori töö saadus vms, aga kindlasti mitte peaeesmärk. Minule nad tähelepanu ei pööra. Olid nad kunagi inimesed? Ei mäleta, olid nad valgusest koosnevad (nii, et mu keha neist läbi läks) või mitte. Ukseesriie on küll, mingist rohelisest või sinisest hologrammist, mis muide ilmselt olendeid toas kinni hoiab. Eesriide taga paistab üks tüüp, kes on sinna juhuslikult sattunud ja otsib umbes midagi, mida normaalsed inimesed otsida võiksid, poodi või ametiasutust. Arvab, et ma olen seal teda teenindamas. Lasen tal oma kaks sõpra ka kohal kutsuda, saan kavalusega nende suure-suure püstoli enda kätte, sihin neid sellega ja ütlen, et mul läheb seda vaja, ei saa öelda miks (pean ju kurjuse laboris hävitama, vähemalt end selle eest kaitsma). Nad kõik või vähemalt esimese tüübi kaks sõpra pevad nüüd lahkuma, eks? Ma ei taha neile halba. Nad võivad ming psühhoks pidada, aga vastu vist ei vaidle.

Sihin kedagi või Midagi ja mu laser ei tööta.


Saturday, April 02, 2005

7

Olen mingil väga suurel joomapeol kuskil Stockholmi lossis. Peol viibivad näiteks Martin Ehala ja Lennart Meri.

Käin EKA muuseumis, kus näidatakse ebatavaliselt suuri ammunooli, vähemalt nii nad ütlevad. Muuseumi seinal on Bagginsite sugupuu, mille sealolek tundub jabur. EKA muuseum asub Narva maanteel, sinna minemiseks peab mingitel arheoloogia, remondi vms seotud põhjustel läbima kilega kaetud koridore ja tunneleid.